Grupitöö

Grupitöö

Rühma kuulusid Piret Joalaid, Helle Kiviselg ja Meelis Pernits

Valisime oma rühmatööks ühe Tallinna keskkooli ja evalveerimise aluseks järgmised elemendid:
■kooli arengukava,

■IKT infrastruktuuri (sh raud- ja tarkvara),

■IKT arenguplaani ja -visiooni,

■IKT kasutust asutuses, sh

■arvutiklassi kasutamist, sh mittekasutamise põhjusi.


Fookuses olid järgmised aspektid:
■Milline on hetkel IKT olukord koolis?

■Kas IKT abil toetavad tegevused on vastavuses kooli potentsiaalsete võimalustega ja normatiivsete IKT kasutamise nõuetega?

■Mis on puudu?

■Kas IKT abil läbiviidud tegevused ja keskkond toetavad kooli kehtivat IKT visiooni ja arengut?

Töö sisendiks olid rühma poolt läbi viidud
■intervjuud,

■dokumendianalüüs,

■vaatlus.

Kasutada olid ka mõned varasemad küsitlused.

Rühmatöö etapid

1. etapp: otsustasime, mis kooli uurime. Valituks osutus üks Tallinna keskkool, mida teavad kolmest rühmaliikmest kaks.

2. etapp: seadsime eesmärgiks uurida selle kooli IKT rolli ning valisime uurimisküsimuseks “Milline on IKT roll kooli õpikeskonnas?”

3. etapp:
■andmete kogumiseks kasutasime kooli arengukava, arvutiklassi broneerimise keskkonda, intervjuusid ja vaatlust,

■kaasasime organisatsioonist vastajaid nende õpetajate hulgast, kes ei kasuta arvutiklassi,

■vaatlesime organisatsiooni struktuuri, IKT-vahendite hetkeolukorda ja kasutust, sh eraldi arvutiklassi kasutust,

■intervjueerisime õpetajaid

■arutlesime ja analüüsisime intervjuu tulemusi, IKT abil toetatavaid tegevusi, sh lähemalt info liikumist, mis on puudu,

■tegime järeldusi ja ettepanekuid ning

■esitlesime tulemused kirjalikult esitlusena Google Docsis.


Lisaks tegime Google Docsi esitluse, mida ei avalikusta, vaid jagame asjaosalistele.

11. nädal

11. nädal Individuaalne töö

E-õppekursuse "Administreerimiskursus Naiskodukaitse vabatahtlikule juhile" analüüs.

Kursuse aadress ja tutvustus.-
Kursus on loodud Kaitseväe e-õppekeskkonnas "Ilias", kuid kuna juurdepääs antud keskkonnale on piiratud ja kursuslasi liidetakse ainult vastava taotluse ja teadmisvajaduse alusel, siis kahjuks ei ole võimalik ka antud kursust reaalselt testida.

Tegemist on nii Naiskodukaitse kui Kaitseliidu kooli jaoks päris esimese 100% veebipõhise kursusega. Kursus on jagatud kümneks õppenädalaks ja igal esmaspäeva hommikul avanevad uue nädala ülesanded, mis tuleb nädala jooksul või vastavalt ettekirjutusele sooritada.




Sihtgrupp
Naiskodukaitse ringkonna esinaine, aseesinaine, juhatuse liige,
Naiskodukaitse jaoskonna esinaine, aseesinaine, juhatuse liige,
erialagrupi juht,
revisjonikomisjoni liige,
ringkonna instruktor

Üldeesmärk
Kursuse läbiviimise tulemusena on Naiskodukaitse üksused vastavalt nõuetele ja ühtselt üle Eesti administreeritud.

Saavutatav pädevus
Kursuse läbinu on suuteline administreerima oma üksuse tegevust.

Õppetöö kursusel on üles ehitatud soodustamaks kursuslaste õpipädevuse ja suhtluspädevuse suurenemist.


Õpieesmärk
Tulemus on rahuldav, kui kursuslane:

- saab aru:
•kursuse eesmärkidest ja korraldusest;
•enda ootustest kursusele;
•enda tutvustamisest naiskodukaitsjana;
•vajadusest tunda alusdokumente;
•oma ametikoha ülesannetest ja nõuetest sellele;
•dokumentide liikidest, nende koostamisest ja vormistamisest;
•liikmeks vastuvõtmise protseduuridest ja dokumentidest;
•liikme lahkumise protseduuridest ja dokumentidest;
•mentorlusest;
•liikmete tunnustamise vajadusest, põhimõtetest ja võimalustest;
•Naiskodukaitse erinevatest koosolekutest ja nende läbiviimise korrast;
•väärtusliku tagasiside olulisusest ja olemusest;
•aruandlusest;
•revideerimise olemusest ja olulisusest;
•sisekommunikatsiooni sisust ja vajalikkusest;

- rakendab teadmisi:
•protokolli ja otsuse koostamise kohta;
•Liiliaristi statuudi kasutamisest;
•teenetemärkide kandmisest;
•esildise koostamisest;
•tegevusplaani koostamisest ja ürituse planeerimisest;
•Naiskodukaitse kodulehe ja siseveebi kasutamisest;

- analüüsib:
•ürituse planeerimist;
•kursust ja oma osalemist sellel.

Sisu ja maht
1. Sissejuhatus 3 akadeemilist tundi
2. Naiskodukaitse alusdokumendid 5 akadeemilist tundi
3. Dokumentide liigid ja vormistamine 9 akadeemilist tundi
4. Liikmeskonnaga seotud protseduurid 8 akadeemilist tundi
5. Ergutused ja esildised 5 akadeemilist tundi
6. Koosolekud 8 akadeemilist tundi
7. Tegevusplaan ja ürituste korraldamine 14 akadeemilist tundi
8. Sisekommunikatsioon 5 akadeemilist tundi
9. Tagasiside, lõpetamine 3 akadeemilist tundi
Kokku: 60 akadeemilist tundi

Kontroll
Kursuse läbimiseks tuleb sooritada kõik e-õppe keskkonnas ettenähtud ülesanded positiivsele tulemusele.

Hindamine
Toimub mitte-eristav hindamine iga sooritamist vajava ülesande puhul eraldi.


Õpikeskkonna pedagoogilised elemendid:
Kokku on jagatud kursus 10 õppenädalaks ning igal õppenädalal on eraldi eesmärk, ülesanded, materjalid, sõltuvalt õpieesmärgist test või foorum.



Kognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas:
Palju on kasutatud foorumit, et anda õppijatele võimalus üksteiselt õppida ja probleemide üle arutada. Kaitseliidus on levinud parima praktika jagamine ja õppimine teiste kogemustest.




Metakognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas:
Kursus lõppes eneserefleksiooniga, kus õppijad pidid saadud kogemuse ja oma õppimise üle arutlema.



Motivatsiooni tõstvad elemendid õpikeskkonnas:
Kursuse läbiviija aktiivne ja põhjalik tagasiside õppijate poolt esitatud töödele igapäevaselt.

Toetuse elemendid:
SCORM moodulites on kasutatud enesetesti küsimusi, mis aitavad õppijal uut materjali omandada.
Kursuse esilehel on eraldi foorum, mis võimaldas kogu kursuse jooksul esitada tehnilisi ja sisulisi küsimusi.



Milliseid õpimustreid on kursusel kasutatud?
Igal nädalal on avatud üüs õpiobjekt kus õppijad tutvuvad õppematerjaliga ja seejärel täidavad määratud ülesanded. Järgnevalt annab kursuse ülem tagasisidet soorituse kohta.

Seosta õpikeskkonna pedagoogilised elemendid õppimisteooriate printsiipidega
Õppematerjalid ja testid on biheivioristlikud .
Kognitivismi (kogemuslik) põhimõttel on kasutatud kirjade kirjutamist, fotografeerimist ja tabelite täitmist.
Konstruktivismi (konstrueeritakse teadmist) ilminguid on märgata mõistkaardi koostamise ülesandest.
Kõige rohkem on kasutatud sotsiaalset õpimist (üksteiselt õppimist) nt foorum, hindamine ja nõuandmine.

Plussid-miinused ja muud kommentaarid.
Plussina Ilias võimaldab tunduvalt rohkem kui biheivioristliku õpiteooria järgimist. Miinusena tooksin välja interaktiivsete materjalide puudumise.

10. nädal

10. nädal Individuaalne- ja grupitöö

Individuaalse tööna analüüsin Naiskodukaitse esimest e-õppe kursust "Administreerimiskursus Naiskodukaitse vabatahtlikule juhile", mis viidi läbi Kaitseliidu koolis sellel aastal 9 nädala jooksul.
Paraku ei ole mul võimalus tagada teile juurdepääsu antud kursusele, kuna see paikneb Kaitseväe õpihaldussüsteemis Ilias ja kursustele lisamine käib läbi KVÜÕA haridustehnoloogi vastavalt taotlusele ja vajadusele.
Töö kaitsmisel saan aga antud kursust lähemalt näidata.

Grupp on määratletud : Piret Joalaid, Helle Kiviselga ja Meelis Pernits.
Rühmatööna analüüsime Tallinna Sikupilli Keskkoolis “Milline on IKT roll õpikeskkonnas?”

9. nädal

9.nädal
6 mütsi.

6 mütsi meetodi puhul tähistavad värvid erinevaid lähenemisi (mõtteviisi), mis aitavad keskenduda ja vaadelda probleemi teatud vaatevinklist. Kusjuures värve ja mütse ei jagata osalejate, vaid eelkõige teatud hetkel vajalikul suunal mõtlemiseks.

Meetod on hea eelkõige mingite arutlusteemade puhul, kus on oluline välja tuua erinevad vaatenurgad. Ja ei ole üldse tähtis, kas seda tehakse päris klassis ja päris tunnis või e-klassis.

Ise näen 6 mütsi meetodid kasutamist e-õppes eelkõige grupitöös nt mingi probleemi lahendamisel kasutades Google Docs või foorumi võimalusi.

Näide: Statsinaarõppes relvaohtutustehnikat õpetades kasutati tihtilugu näitlikustamismeetodit, kus sõdurid pidid teostama relva kontrolli. Eesmärgiks kontrollida relva ohutust. Instruktor lisas salve sõduri teadmata paukpadruni ja kui õpilane teostas relvakontrolli valesti siis kõlas lask. Kuna sõduril kaasnes sellega emotsioonid, mida ta tõenäoliselt kunagi ei unusta, siis antud viga ta enam ei korda. Sama kehtib ka ulejäänud õppijate kohta. Mis võib juhtuda siis kui relvakontrolli teostatakse valesti. e-õões paraku antud meedodit ei saa kasutada ;)

8. nädal. m-õppe rakendamine

8. nädal. m-õppe rakendamine.


Esimest korda puutusin kokku m-õppe kasutamisega eelmisel semestril Birgy Lorenzi aines "Haridustehnoloogilise taristu seminar", kus me külastasime Pelgulinna Gümnaasiumi ja Birgy tutvustas erinevaid IKT vahendeid ja lahendusi, mida kasutatakse nende koolis.
Kuna olen suur tehnika ja innovaatiliste lahenduste huviline, siis hakkaski enam silma nutiõppe pilootprojekt, mis käivitus koostöös Elisaga. Antud projekti raames on leitud väga palju erinevaid võimalusi ja lahendusi m-õppe kasutamiseks ja rakendamiseks Pelgulinna Gümnaasiumis ning projekt on saanud laialdast tähelepanu üleriigiliselt.

Viide artiklile siit.

Lisaks sellele on enamus projekti tegevusest kajastatud Pelgulinna Gümnaasiumi "Mobiil koolis" blogis, mille leiate siit.
Blogist võite leida nii viiteid erinevates ainetes kasutatavate m-rakenduste kohta, kui ka mõningaid näidisülesandeid.
Eriti huvitav tundus geomapping ülesanne, mille planeerimisse saab kaasata õpilasi ja lõpptulemit näeb alles peale ülesande sooritamist. Viide.
Kellel konkreetne huvi tekkis, siis võtke ühendust Birgy Lorenziga, kes on antud valdkonna eestvedaja ja ka ühe meile kohustusliku aine "´Haridustehnoloogilse taristu seminar" läbiviija.
Usun, et antud valdkonna eestvedajaid ja m-õppe kasutajaid on mitmeid, kuid ühe näite varal võib öelda, et nutitelefonide ja mobiilse interneti levikuga on antud valdkond kiiresti arenev ja võimalusterohke.

Kaitseväe süsteemis tõenäoliselt ei ole võimalik m-õpet rakendada, kuigi ka alles hiljaaegu on tulnud müügile niiskus- ja tolmukindlad nutitelefonid.
Üldiselt üritatakse militaarsüsteemis taktikaliste harjutustel mobiilset- ja datasidet (gprs) vältida ja tingitud on see eelkõige turvalisusest. Tänapäeval on väga lihtne nutitelefone positsioneerida ning see on risk, mida tuleks vältida.

Orienteerumine on üks põhioskustest, mida me õppetame sõduritele ja kaitseliitlastele juba baaskursusel. Tavapäraselt on selleks vajalik kaart ja kompass, kuid viimastel aastatel on lisaks nendele põhivahenditele lisandunud ka käsi-GPS. Üksuse varustustabelist tulenevalt peaks olema vähemalt üks (1) GPS jao (9 meest) peale. Mis tegelikult tähendab, et GPS koolitus allüksuste ülematele (jao-, rühma- ja kompaniiülem) on kohustuslik. Taktikalises olukokorras on ülimalt tähtis teada maastikul oma täpset asukohta, et koordineerida naaberüksustega oma tegevust ning anda informatsiooni kõrgemale staabile oma asukohast ja tegevusest. Lisaks sellele on ülimalt tähtis GPS kasutamise oskus kaudtule (miinipilduja ja suurtüki) üksustele tulejuhtimiseks ning koordineerimiseks. Lihtsamalt öeldes kasutatakse kaudtuld sihtmärkide vastu, mis ei ole otse näha, vaid peab kasutama infot tulejuhtidelt ja allüksustelt. Võite ainult aimata, mis juhtub siis kui tehakse viga koordinaatide (asukoha) määramisel.



Lisaks eelpool toodule viib malev läbi ka täiendkoolitusi politsei ja päästeametnikele, kuna kriisi korral või kadunud inimeste otsimisel on samuti GPS kasutamine ja koostöö erinevate struktuuride vahel vajalik.

7.nädal.

7.nädal. Enesejuhitud õppimine.

Koosta mõistekaart enesejuhitud õppimisega seotud mõistetest, mida loetud loengumaterjalidest leidsid.

Koostasin Mindomo mõistekaartide koosmamise vahendiga alljärgneva mõistekaardi, mis on seotud mõistetest, mida leidsin loengumaterjalidest:



Lisan ka lingi.


Vaata oma mõistekaardil olevaid seostatud mõistete rühmi. Mil moel saaksid need siduda õpidisainiga e-kursusel?
Seleta, mõistete rühmade kasutust, kuidas saavutad enesejuhitud õppija jaoks sobiva õpikeskkonna?

Ennastjuhtiva õppija jaoks õppedisain peaks olema võimalikult paindlik, et ta saaks täita endale püstitatud eesmärke.
Mitte rangelt etteantud eesmärke. Õpidisain peaks võimaldama enesekontrolli ja eneseanalüüsi, et õppija saaks hinnata oma oskusi ja eesmärgipärast tegevust. Õpidisain võiks võimaldada kursuslaste omavahelist suhtlemist, et kursuslased saaksid olla üksteisele tutoriteks.

6.nädal. Konstruktivistlikud õpidisainid haridustehnoloogias.

6.nädal. Konstruktivistlikud õpidisainid haridustehnoloogias.


Kui meenutada möödunud semestrit, siis kokku erinevates ainetes sai tehtud viis (5) erinevat grupitööd, milledest ainult üks (1) oli sooritatud erineva grupiga ja neli (4) tööd sama grupiga.

PhD. Peeter Normaku aines "Projekti juhimine" moodustati grupid eeldusel, et igas grupis on keegi, kellel on varasem kogemus projekti juhtimises. Grupi suurust ei määratletud ja ülejäänud grupi liikmed leiti juhuslikkuse teel. Minu arvates oleks võinud töögrupi liikmete arv olla piiratud, kuna sellisel juhul oleks panust rühmatöösse olnud lihtsam hinnata. Rühmatöö lõpptulemusena pidi valmima projektiplaan. Kokku oli meie rühmas neli (4) liiget ja kuna me kõik õppisime erinevat eriala ning kogemused olid erinevad, siis enne teema valikut selgitasime välja osalejate tugevused, ning tulenevalt sellest määratlesime teema ja vastutusvaldkonnad. Projektijuht vastutas grupitöö juhendamise ja vormistuse eest, kuna teema oli seotud Kaitseliiduga, siis mina vastutasin erialase sisu eest. Grupi kolmas liige oli seotud projektide rahaliste ressursside taotlemisega ja tema ülesandeks jäi eelarve ning neljas liige vastustas tehniliste lahenduste ning projekti ajakava koostamise eest.
Lugedes selle nädala materjale, siis võib öelda, et toimus kooperatiivne õppimine arvuti teel, kasutades selleks erinevaid grupitöid võimaldavaid sotsiaalmeediavahendeid-kommunikatsioonikeskkondi (mail, Skype, Google Drive). Samas saime teatud etappide läbimisel grupiga kokku ja toimus kollaboratiivne õppimine ehk toimus arutelu ja kogemuste jagamine.
Minu arvates on grupitöös kõige olulisem vastutustunne ja distsipliin, sest selle puudumisel, kollaboratiivsel tegevusel jäävad teatud valdkonnad tegemata ja see mõjutab otseselt gruppitöö lõpptulemit. Grupitöös peab olema sünergia ja üksteise mõistmine.
Tuleb tunnistada, et meie grupis oli see sünergia olemas ja vajadusel toetasime üksteise tegevusi. Eriti paistis see silma just seminaridel, kus olime sunnitud teatud põhjustel üksteise teemasid tutvustama ja tehtud otsuseid kaitsma.
Probleemi (just eemärgi ja probleemi aktuaalsuse ja kirjelduse koostamisel) kasutasime ühiselt Google Doc-s võimalusi, kuid tagantjärele tarkusena oleks võinud probleemi modelleerimisel kasutada ka hilisemalt õpitud ideekaardi veebipõhiseid rakendusi, mis oleks arusaamu lihtsustanud.

Lisaks ei saa jätta mainimatta ka seda, et ülejäänud grupitööd on läinud veelgi ladusamalt, kuna õpime ühel eriala ja huvid on ühised. Samas kogemused on erinevad, kuid oleme erinevate rühmatööde käigus õppinud üksteise tugevusi ja nõrkusi tundma.

Kuna keegi ei ole veel blogis oma kogemusi jaganud, siis ülesande teise osa esitan kommentaaridena õhtul.

5. nädal. Probleemipõhine ja uurimuslik õpe

Probleemipõhine ja uurimuslik õpe.

"Ennemuistne" osutus endalegi üllatavalt huvipakkuvaks ja hasartitekitavaks mänguks. Pidin endale kapsaid korjates ja ühepaja toidu meistrit otsides lõpuks meelde tuletama, et tegelikult olen ma seal kodutöö pärast ja õppimas ning mitte mängu mängimas ja meelt lahutamas. Kindlasti tutvustan seda mängu ka oma lastele.
Ma arvan, et kuna antud mäng ongi üks suur situatsioon, siis on seal ka pea kogu õppimine situatiivne. Kindlasti on oma osa olustikul, kus mängija igal sammul õpib, milline oli elu enne vanasti, kuidas kõik välja nägi ja millega siis tegeleti. Mängija peab tegutsema situatsioonis - reageerima vastavalt sellele, mis talle ette satub ja mängu käigus õppima, kuidas on kõige targem tegutseda.
Ankruteks "Ennemuistses" on sellised kindlad asjad, mille õpib kiirest ära nt see, et kui tegelase peale vajutada, siis annab ta sulle täitmist vajava ülesande, kasulik on korjata erinevaid asju, nooled viivad teise maailma jne. Omamoodi teadmiste ankruks on minu jaoks seal ka kauplemine. See tähendab seda, et õpitakse, et millegi saamiseks peab ise midagi vastu andma ja mitte ükskõik mida, vaid seda, mida soovitakse.

Kokkuvõtvalt ütlen, et oli väga põnev õpinädal nii teoorias, kus ma sain rohkelt teoreetilist toetust seni praktikas tehtule, kui ka praktiline mängimine oli igati huvitav.

4. nädal. Mõiste-, idee ja järelduskaardid.

4. nädal. Mõiste-, idee ja järelduskaardid.


Esmane kokkupuude nn mõistekaartidega oli 2001.a, kui Taani Kodukaitse Akadeemia korraldas 4. nädalase Väljaõppetehnoloogia kursuse Kaitseliidu Koolis. Tollal ei olnud IKT lahendused veel nii kaugele arenenud ning töö käis märkmepaberitel ja ühe kursuse koostamise raames pidime kirjeldama kõik õpieesmärgid ja hilisemalt need ära süstematiseerima.



Järgmine kokkupuude antud valdkonnaga oli eelmisel semestril, kus kaaskursuslane Taimi tutvustas aine Haridustehnoloogiline nõustamine raames mõistekaardi MINDOMO kasutamise juhendit ning mis leidis ka minupoolset reaalset kasutamist aines Õpidisaini alused.



Lisaks kasutasime grupitööna sama aine raames EDISTORM ideekaarti.




Kui nüüd natuke teooriast ka rääkida, siis mõistekaart on minu jaoks kolmest teemaks olevast kaardist kõige konkreetsem ja piiritletum. Ja ilmselt on mõistekaart ka teiste kasutajate seas kõige rohkem tuntud. Mulle on mulje jäänud, et kõikvõimalikke skeeme kiputakse pidama mõistekaartideks.
Ideekaart on natuke vabam ja laseb looja mõttel vabalt lennata. Selle abil saab minu arvates nt oma elu 10 järgmise aasta plaane mõtlema hakata või oma sõnavõttu kavandada.
Järelduskaart on minu jaoks kõige kaugem variant ja ma ei julge öelda, et oleksin sellega ise kokku puutunud. Aga see on mõeldud järelduste välja toomiseks.

Kokkuvõtvalt ütleksin, et selle nädala teema oli hariv, kuna ka mina ise olen siiani kõiki sarnase väljanägemisega skeeme ikka mõistekaardiks pidanud ja ei liigitanud neid kuidagi.

3. nädal. Õpidisaini (ülesande) kirjeldus.

õpidisaini (ülesande) kirjeldus.

Loo biheivioristlikku õpiparadigma arvesse võttes arvutiga tehtav õpidisaini(ülesande) kirjeldus, milles on järgmised elemendid:

Teema: Relva osaline lahtivõtmine ja kokkupanek e-õppe kursusel.

Kes õpib? Kaitseliiduga liitunud tegevliikmed e-õppe kursusel, enne praktilist väljaõpet sõduribaaskursusel.

Mida õpib? Interaktiivsel leheküljel relva teoreetiliselt osaliselt lahti võtma ja kokku panema.

Kuidas treenitakse? Alustuseks saab õppur vaadata videot relva lahtivõtmise ja kokkupaneku kohta. Seejärel sooritab õppur harjutust, kus saab relva interaktiivselt lahti võtta ja seejärel kokku panna. Harjutada saab korduvalt ja korduvalt.

Kordamine? Kui õppur tunneb, et vajab meeldetuletust õpitava osas, saab ta uuesti vaadata videot.

Kuidas stimuleeritakse õppimist (negatiivne või positiivne tagasiside)? Kuna relva peab lahti võtma ja kokku panema väga kindlas järjekorras, siis kui õppur kolm korda valib mingi relva osa asemel vale osa, peab ta alustama harjutust otsast peale. Kui ta sooritab harjutuse algusest lõpuni eksimatult, saab ta endale ühe "padruni", mis vahetatakse hiljem reaalsel laskeharjutrusel pärispadruni vastu.

Interaktiivsus? Kogu õppetegevus on interaktiivne.

Võistlusmoment? Harjutuse sooritamine on aja peale. Saab võistelda nö iseendaga. Võistlusmomenti lisab veelgi asjaolu, et see, kes saavutab aja alla 30 sekundi, saab järgmisel laskeharjutusel proovida päriselt relva lahti võtta ja kokku panna ning asuda osalema edasises väljaõppes.

2. nädal. Õpikeskkonna lubavused.

2. nädal. Õpikeskkonna lubavused.

Esmalt, kui hakates tutvuma koduse tööga, siis pean ikkagi välja tooma Android tahvlite ja iOS Pad vastasseisu. Paraku tuleb tunnistada, et olen ise kasutanud nii ühte kui teist ning minu eelistus langeb ikka ja jälle avatud lähtekoodiga Android tahvlitele. Olen nõus paljudega kes pooldavad IPad-de eelkõige kvaliteedi ja Apple toetuse poolelt, kuid paljud koolid ja lapsevanemad ei suuda leida rahalisi resursse Apple toodete soetamiseks, ning kuna tänane IKT areneb ülima kiirusega, siis täna ostetud tahvel on aastaga iganenud ja programmide kiire edasi arenguga ei toeta paljuski riistvaraline pool enam tarbija (õppija) vajadusi. Lihtsam on soetada (rentida) odav Android tahvel ja aastapärast see välja vahetada.
Tehnilse vahendina tegelikult ei oma tähtsust, kas tegemist on iOS või Android baasil töötava tahvelarvutiga, sest tänapäeval pakuvad mõlemad palju erinevaid õpiprogramme.

Vaata videot iPad’ist. Vaadatud.

Tegemist on esimese põlvkonna iPadiga, kuid palju märkimisväärseid tehnoloogilisi ja rakenduslikke erisusi viimasest iPad Minist ei ole.

Loe ka artiklit iPad’i kasutamise võimalustest koolitunnis. Loetud.

Eelmisel semestril külastasin "HT Taristu seminari" raames kahte kooli (GAG ja Tallinna Reaalkool), kus antud valdkonnaga tihedalt tegeletakse. Nägime ka reaalseid rakendamise võimalusi ja õpetajad jagasid oma kogemusi antud valdkonnas.
GAG külastus siin.
Tallinna Reaalkooli külastus siin.

Vaata esimeste iPadi Loodusõpetuse tööraamatu digiõpiku ja Sinasõprus keelega tutvustusi. Vaadatud ja reaalselt ka testitud.



Millised on SINU ARVATES iPad’i lubavused õppimiseks? Põhjenda, miks? Loe teiste õppijate arvamusi iPad’i lubavuste kohta. Milliseid lubavusi hinnati kõige enam, milliseid märkasid vaid üksikud kaasõppijad?

Minu arvates on iPad-i lubavused õpiprotsessis järgmised:

Väliste parameetrite järele sarnaneb paljuski raamatuga, kuid võimaldab kasutada nii vertikaal, kui ka horisontaal asendis. Tänapäeva noored on IKT vahendite võimalustest teadlikumad ja meelsamini kasutavad antud vahendeid, kui tavapärast raamatut.

Sensorid võimaldavad muuta pildi või programmi kaldenurka ja jäädvustada iPad liikumist.
GPS arendab ja soodustab liikumisharjumusi-võimaldab jälgida ja salvestada asukohamuutusi (Geotagging), orienteeruda ja taasesitada erinevaid trasse, kürgusi ning lisaks pulsi mõõturiga ka arvutada tekkinud koormust.

Puutetundlik ekraan võimaldab objekte suurendada ning vähendada, sirvida ja toksida, mingil kindal eesmärgil. Arendab paljuski käelist tegevust.

iPad võimaldab rakendada teadmiste omandamiseks erinevaid meeli, mis soodustab teadmiste oamndamist- nägemine, kuulmine, tegemine üheaegselt ning kui tekivad emotsioonid, siis tulemus on veelgi positiivsem.

Suunatus arengule- kergemate ülesannete juures keerulisemate juurde.

Interaktiivsus (simulatsioon) võimaldab mingit sooritust teostada mitmeid kordi, kuni saavutatakse soovitud tulem.

Kohene tulemus peale sooritust- õpilane saab koheselt teada, kas sooritus on õige või vale ning saab parendada oma sooritust.

Heli- ja videofailide kasutamine väljaõppes- audioraamatud ja õppefilmid soodustavad materjali omandamist.

Mängud- arendavad loomingulist ja loogilist lähenemist ja arusaamu.

Internet- võimaldab ligipääsu vajaminevatele repositooriumitele ja sotsiaalmeediale.

Kokkuhoid- võimaldab õppida endale sobival ajal ja sobivas kohas.

Kõik vajaminevad töövihikud ja raamatud mahuvad tahvelarvutisse.

Sünkroniseerimise võimalused- Kodutööd on võimalik esitada koheselt peale valmimist automaatselt ja vastupidi.

1. nädala ülesanne

Kasutades loengumaterjalides ja artiklis toodud väiteid, loo haridustehnoloogi ametipositsiooni töökirjeldus oma (praeguse/tulevase)asutuse jaoks (vähemalt 10 lauset) ja postita see oma blogisse.

Kaitseväes ja Kaitseliidus on ametlikult teenistuses AINULT üks (1) haridustehnoloog, seda siis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses. Kaitseliidu väljaõppes on haridustehnoloogi ülesanded osaliselt jaotatud väljaõppeülema ja staabiülema vahel. Kuna selgepiirilisi ülesandeid ja jaotust ei ole, siis põhiraskuspunkt ongi uute haridustehnoloogiliste teadmiste rakendamine väljaõppes instruktorite poolt. Antud hetkel sõltub innovatiivsus paljuski instruktori enda soovist ja oskustest. Malevate (15) tasandil (on ka erandeid) oleks väga palju ära teha e-õppe rakendamisel. Ning lähiajal tuleb antud valdkonnaga tegelema hakata, kuna kaitseliitlase aeg on suurim ressurss, mida nad panustavad Kaitseliitu. Infotehnoloogiliste vahendite kasutamisel võimaldaks kaitseliitlastel omandada teadmisi endale sobival ajal ja kohas, selle asemel, et sõita teadmisi omandama Eesti teise otsa ja olla perest eemal. Sõjalises väljaõppes kasutatakse tihti erinevaid simulaatoreid (nt laskeväljaõppes), mis võimaldavad otsest kokkuhoidu laskemoona kuludelt ja transpordikuludelt (laskmisi on võimalik läbiviia ainult selleks ettenähtud laskeväljadel).

Haridustehnoloogi võimalikud tegevusvaldkonnad (üks (1) pilt ütleb rohkem kui kümme (10) lauset):