8. nädal. m-õppe rakendamine

8. nädal. m-õppe rakendamine.


Esimest korda puutusin kokku m-õppe kasutamisega eelmisel semestril Birgy Lorenzi aines "Haridustehnoloogilise taristu seminar", kus me külastasime Pelgulinna Gümnaasiumi ja Birgy tutvustas erinevaid IKT vahendeid ja lahendusi, mida kasutatakse nende koolis.
Kuna olen suur tehnika ja innovaatiliste lahenduste huviline, siis hakkaski enam silma nutiõppe pilootprojekt, mis käivitus koostöös Elisaga. Antud projekti raames on leitud väga palju erinevaid võimalusi ja lahendusi m-õppe kasutamiseks ja rakendamiseks Pelgulinna Gümnaasiumis ning projekt on saanud laialdast tähelepanu üleriigiliselt.

Viide artiklile siit.

Lisaks sellele on enamus projekti tegevusest kajastatud Pelgulinna Gümnaasiumi "Mobiil koolis" blogis, mille leiate siit.
Blogist võite leida nii viiteid erinevates ainetes kasutatavate m-rakenduste kohta, kui ka mõningaid näidisülesandeid.
Eriti huvitav tundus geomapping ülesanne, mille planeerimisse saab kaasata õpilasi ja lõpptulemit näeb alles peale ülesande sooritamist. Viide.
Kellel konkreetne huvi tekkis, siis võtke ühendust Birgy Lorenziga, kes on antud valdkonna eestvedaja ja ka ühe meile kohustusliku aine "´Haridustehnoloogilse taristu seminar" läbiviija.
Usun, et antud valdkonna eestvedajaid ja m-õppe kasutajaid on mitmeid, kuid ühe näite varal võib öelda, et nutitelefonide ja mobiilse interneti levikuga on antud valdkond kiiresti arenev ja võimalusterohke.

Kaitseväe süsteemis tõenäoliselt ei ole võimalik m-õpet rakendada, kuigi ka alles hiljaaegu on tulnud müügile niiskus- ja tolmukindlad nutitelefonid.
Üldiselt üritatakse militaarsüsteemis taktikaliste harjutustel mobiilset- ja datasidet (gprs) vältida ja tingitud on see eelkõige turvalisusest. Tänapäeval on väga lihtne nutitelefone positsioneerida ning see on risk, mida tuleks vältida.

Orienteerumine on üks põhioskustest, mida me õppetame sõduritele ja kaitseliitlastele juba baaskursusel. Tavapäraselt on selleks vajalik kaart ja kompass, kuid viimastel aastatel on lisaks nendele põhivahenditele lisandunud ka käsi-GPS. Üksuse varustustabelist tulenevalt peaks olema vähemalt üks (1) GPS jao (9 meest) peale. Mis tegelikult tähendab, et GPS koolitus allüksuste ülematele (jao-, rühma- ja kompaniiülem) on kohustuslik. Taktikalises olukokorras on ülimalt tähtis teada maastikul oma täpset asukohta, et koordineerida naaberüksustega oma tegevust ning anda informatsiooni kõrgemale staabile oma asukohast ja tegevusest. Lisaks sellele on ülimalt tähtis GPS kasutamise oskus kaudtule (miinipilduja ja suurtüki) üksustele tulejuhtimiseks ning koordineerimiseks. Lihtsamalt öeldes kasutatakse kaudtuld sihtmärkide vastu, mis ei ole otse näha, vaid peab kasutama infot tulejuhtidelt ja allüksustelt. Võite ainult aimata, mis juhtub siis kui tehakse viga koordinaatide (asukoha) määramisel.



Lisaks eelpool toodule viib malev läbi ka täiendkoolitusi politsei ja päästeametnikele, kuna kriisi korral või kadunud inimeste otsimisel on samuti GPS kasutamine ja koostöö erinevate struktuuride vahel vajalik.

7.nädal.

7.nädal. Enesejuhitud õppimine.

Koosta mõistekaart enesejuhitud õppimisega seotud mõistetest, mida loetud loengumaterjalidest leidsid.

Koostasin Mindomo mõistekaartide koosmamise vahendiga alljärgneva mõistekaardi, mis on seotud mõistetest, mida leidsin loengumaterjalidest:



Lisan ka lingi.


Vaata oma mõistekaardil olevaid seostatud mõistete rühmi. Mil moel saaksid need siduda õpidisainiga e-kursusel?
Seleta, mõistete rühmade kasutust, kuidas saavutad enesejuhitud õppija jaoks sobiva õpikeskkonna?

Ennastjuhtiva õppija jaoks õppedisain peaks olema võimalikult paindlik, et ta saaks täita endale püstitatud eesmärke.
Mitte rangelt etteantud eesmärke. Õpidisain peaks võimaldama enesekontrolli ja eneseanalüüsi, et õppija saaks hinnata oma oskusi ja eesmärgipärast tegevust. Õpidisain võiks võimaldada kursuslaste omavahelist suhtlemist, et kursuslased saaksid olla üksteisele tutoriteks.

6.nädal. Konstruktivistlikud õpidisainid haridustehnoloogias.

6.nädal. Konstruktivistlikud õpidisainid haridustehnoloogias.


Kui meenutada möödunud semestrit, siis kokku erinevates ainetes sai tehtud viis (5) erinevat grupitööd, milledest ainult üks (1) oli sooritatud erineva grupiga ja neli (4) tööd sama grupiga.

PhD. Peeter Normaku aines "Projekti juhimine" moodustati grupid eeldusel, et igas grupis on keegi, kellel on varasem kogemus projekti juhtimises. Grupi suurust ei määratletud ja ülejäänud grupi liikmed leiti juhuslikkuse teel. Minu arvates oleks võinud töögrupi liikmete arv olla piiratud, kuna sellisel juhul oleks panust rühmatöösse olnud lihtsam hinnata. Rühmatöö lõpptulemusena pidi valmima projektiplaan. Kokku oli meie rühmas neli (4) liiget ja kuna me kõik õppisime erinevat eriala ning kogemused olid erinevad, siis enne teema valikut selgitasime välja osalejate tugevused, ning tulenevalt sellest määratlesime teema ja vastutusvaldkonnad. Projektijuht vastutas grupitöö juhendamise ja vormistuse eest, kuna teema oli seotud Kaitseliiduga, siis mina vastutasin erialase sisu eest. Grupi kolmas liige oli seotud projektide rahaliste ressursside taotlemisega ja tema ülesandeks jäi eelarve ning neljas liige vastustas tehniliste lahenduste ning projekti ajakava koostamise eest.
Lugedes selle nädala materjale, siis võib öelda, et toimus kooperatiivne õppimine arvuti teel, kasutades selleks erinevaid grupitöid võimaldavaid sotsiaalmeediavahendeid-kommunikatsioonikeskkondi (mail, Skype, Google Drive). Samas saime teatud etappide läbimisel grupiga kokku ja toimus kollaboratiivne õppimine ehk toimus arutelu ja kogemuste jagamine.
Minu arvates on grupitöös kõige olulisem vastutustunne ja distsipliin, sest selle puudumisel, kollaboratiivsel tegevusel jäävad teatud valdkonnad tegemata ja see mõjutab otseselt gruppitöö lõpptulemit. Grupitöös peab olema sünergia ja üksteise mõistmine.
Tuleb tunnistada, et meie grupis oli see sünergia olemas ja vajadusel toetasime üksteise tegevusi. Eriti paistis see silma just seminaridel, kus olime sunnitud teatud põhjustel üksteise teemasid tutvustama ja tehtud otsuseid kaitsma.
Probleemi (just eemärgi ja probleemi aktuaalsuse ja kirjelduse koostamisel) kasutasime ühiselt Google Doc-s võimalusi, kuid tagantjärele tarkusena oleks võinud probleemi modelleerimisel kasutada ka hilisemalt õpitud ideekaardi veebipõhiseid rakendusi, mis oleks arusaamu lihtsustanud.

Lisaks ei saa jätta mainimatta ka seda, et ülejäänud grupitööd on läinud veelgi ladusamalt, kuna õpime ühel eriala ja huvid on ühised. Samas kogemused on erinevad, kuid oleme erinevate rühmatööde käigus õppinud üksteise tugevusi ja nõrkusi tundma.

Kuna keegi ei ole veel blogis oma kogemusi jaganud, siis ülesande teise osa esitan kommentaaridena õhtul.

5. nädal. Probleemipõhine ja uurimuslik õpe

Probleemipõhine ja uurimuslik õpe.

"Ennemuistne" osutus endalegi üllatavalt huvipakkuvaks ja hasartitekitavaks mänguks. Pidin endale kapsaid korjates ja ühepaja toidu meistrit otsides lõpuks meelde tuletama, et tegelikult olen ma seal kodutöö pärast ja õppimas ning mitte mängu mängimas ja meelt lahutamas. Kindlasti tutvustan seda mängu ka oma lastele.
Ma arvan, et kuna antud mäng ongi üks suur situatsioon, siis on seal ka pea kogu õppimine situatiivne. Kindlasti on oma osa olustikul, kus mängija igal sammul õpib, milline oli elu enne vanasti, kuidas kõik välja nägi ja millega siis tegeleti. Mängija peab tegutsema situatsioonis - reageerima vastavalt sellele, mis talle ette satub ja mängu käigus õppima, kuidas on kõige targem tegutseda.
Ankruteks "Ennemuistses" on sellised kindlad asjad, mille õpib kiirest ära nt see, et kui tegelase peale vajutada, siis annab ta sulle täitmist vajava ülesande, kasulik on korjata erinevaid asju, nooled viivad teise maailma jne. Omamoodi teadmiste ankruks on minu jaoks seal ka kauplemine. See tähendab seda, et õpitakse, et millegi saamiseks peab ise midagi vastu andma ja mitte ükskõik mida, vaid seda, mida soovitakse.

Kokkuvõtvalt ütlen, et oli väga põnev õpinädal nii teoorias, kus ma sain rohkelt teoreetilist toetust seni praktikas tehtule, kui ka praktiline mängimine oli igati huvitav.