Saturday, February 23, 2013

4. nädal. Mõiste-, idee ja järelduskaardid.

4. nädal. Mõiste-, idee ja järelduskaardid.


Esmane kokkupuude nn mõistekaartidega oli 2001.a, kui Taani Kodukaitse Akadeemia korraldas 4. nädalase Väljaõppetehnoloogia kursuse Kaitseliidu Koolis. Tollal ei olnud IKT lahendused veel nii kaugele arenenud ning töö käis märkmepaberitel ja ühe kursuse koostamise raames pidime kirjeldama kõik õpieesmärgid ja hilisemalt need ära süstematiseerima.



Järgmine kokkupuude antud valdkonnaga oli eelmisel semestril, kus kaaskursuslane Taimi tutvustas aine Haridustehnoloogiline nõustamine raames mõistekaardi MINDOMO kasutamise juhendit ning mis leidis ka minupoolset reaalset kasutamist aines Õpidisaini alused.



Lisaks kasutasime grupitööna sama aine raames EDISTORM ideekaarti.




Kui nüüd natuke teooriast ka rääkida, siis mõistekaart on minu jaoks kolmest teemaks olevast kaardist kõige konkreetsem ja piiritletum. Ja ilmselt on mõistekaart ka teiste kasutajate seas kõige rohkem tuntud. Mulle on mulje jäänud, et kõikvõimalikke skeeme kiputakse pidama mõistekaartideks.
Ideekaart on natuke vabam ja laseb looja mõttel vabalt lennata. Selle abil saab minu arvates nt oma elu 10 järgmise aasta plaane mõtlema hakata või oma sõnavõttu kavandada.
Järelduskaart on minu jaoks kõige kaugem variant ja ma ei julge öelda, et oleksin sellega ise kokku puutunud. Aga see on mõeldud järelduste välja toomiseks.

Kokkuvõtvalt ütleksin, et selle nädala teema oli hariv, kuna ka mina ise olen siiani kõiki sarnase väljanägemisega skeeme ikka mõistekaardiks pidanud ja ei liigitanud neid kuidagi.

Saturday, February 16, 2013

3. nädal. Õpidisaini (ülesande) kirjeldus.

õpidisaini (ülesande) kirjeldus.

Loo biheivioristlikku õpiparadigma arvesse võttes arvutiga tehtav õpidisaini(ülesande) kirjeldus, milles on järgmised elemendid:

Teema: Relva osaline lahtivõtmine ja kokkupanek e-õppe kursusel.

Kes õpib? Kaitseliiduga liitunud tegevliikmed e-õppe kursusel, enne praktilist väljaõpet sõduribaaskursusel.

Mida õpib? Interaktiivsel leheküljel relva teoreetiliselt osaliselt lahti võtma ja kokku panema.

Kuidas treenitakse? Alustuseks saab õppur vaadata videot relva lahtivõtmise ja kokkupaneku kohta. Seejärel sooritab õppur harjutust, kus saab relva interaktiivselt lahti võtta ja seejärel kokku panna. Harjutada saab korduvalt ja korduvalt.

Kordamine? Kui õppur tunneb, et vajab meeldetuletust õpitava osas, saab ta uuesti vaadata videot.

Kuidas stimuleeritakse õppimist (negatiivne või positiivne tagasiside)? Kuna relva peab lahti võtma ja kokku panema väga kindlas järjekorras, siis kui õppur kolm korda valib mingi relva osa asemel vale osa, peab ta alustama harjutust otsast peale. Kui ta sooritab harjutuse algusest lõpuni eksimatult, saab ta endale ühe "padruni", mis vahetatakse hiljem reaalsel laskeharjutrusel pärispadruni vastu.

Interaktiivsus? Kogu õppetegevus on interaktiivne.

Võistlusmoment? Harjutuse sooritamine on aja peale. Saab võistelda nö iseendaga. Võistlusmomenti lisab veelgi asjaolu, et see, kes saavutab aja alla 30 sekundi, saab järgmisel laskeharjutusel proovida päriselt relva lahti võtta ja kokku panna ning asuda osalema edasises väljaõppes.

Sunday, February 10, 2013

2. nädal. Õpikeskkonna lubavused.

2. nädal. Õpikeskkonna lubavused.

Esmalt, kui hakates tutvuma koduse tööga, siis pean ikkagi välja tooma Android tahvlite ja iOS Pad vastasseisu. Paraku tuleb tunnistada, et olen ise kasutanud nii ühte kui teist ning minu eelistus langeb ikka ja jälle avatud lähtekoodiga Android tahvlitele. Olen nõus paljudega kes pooldavad IPad-de eelkõige kvaliteedi ja Apple toetuse poolelt, kuid paljud koolid ja lapsevanemad ei suuda leida rahalisi resursse Apple toodete soetamiseks, ning kuna tänane IKT areneb ülima kiirusega, siis täna ostetud tahvel on aastaga iganenud ja programmide kiire edasi arenguga ei toeta paljuski riistvaraline pool enam tarbija (õppija) vajadusi. Lihtsam on soetada (rentida) odav Android tahvel ja aastapärast see välja vahetada.
Tehnilse vahendina tegelikult ei oma tähtsust, kas tegemist on iOS või Android baasil töötava tahvelarvutiga, sest tänapäeval pakuvad mõlemad palju erinevaid õpiprogramme.

Vaata videot iPad’ist. Vaadatud.

Tegemist on esimese põlvkonna iPadiga, kuid palju märkimisväärseid tehnoloogilisi ja rakenduslikke erisusi viimasest iPad Minist ei ole.

Loe ka artiklit iPad’i kasutamise võimalustest koolitunnis. Loetud.

Eelmisel semestril külastasin "HT Taristu seminari" raames kahte kooli (GAG ja Tallinna Reaalkool), kus antud valdkonnaga tihedalt tegeletakse. Nägime ka reaalseid rakendamise võimalusi ja õpetajad jagasid oma kogemusi antud valdkonnas.
GAG külastus siin.
Tallinna Reaalkooli külastus siin.

Vaata esimeste iPadi Loodusõpetuse tööraamatu digiõpiku ja Sinasõprus keelega tutvustusi. Vaadatud ja reaalselt ka testitud.



Millised on SINU ARVATES iPad’i lubavused õppimiseks? Põhjenda, miks? Loe teiste õppijate arvamusi iPad’i lubavuste kohta. Milliseid lubavusi hinnati kõige enam, milliseid märkasid vaid üksikud kaasõppijad?

Minu arvates on iPad-i lubavused õpiprotsessis järgmised:

Väliste parameetrite järele sarnaneb paljuski raamatuga, kuid võimaldab kasutada nii vertikaal, kui ka horisontaal asendis. Tänapäeva noored on IKT vahendite võimalustest teadlikumad ja meelsamini kasutavad antud vahendeid, kui tavapärast raamatut.

Sensorid võimaldavad muuta pildi või programmi kaldenurka ja jäädvustada iPad liikumist.
GPS arendab ja soodustab liikumisharjumusi-võimaldab jälgida ja salvestada asukohamuutusi (Geotagging), orienteeruda ja taasesitada erinevaid trasse, kürgusi ning lisaks pulsi mõõturiga ka arvutada tekkinud koormust.

Puutetundlik ekraan võimaldab objekte suurendada ning vähendada, sirvida ja toksida, mingil kindal eesmärgil. Arendab paljuski käelist tegevust.

iPad võimaldab rakendada teadmiste omandamiseks erinevaid meeli, mis soodustab teadmiste oamndamist- nägemine, kuulmine, tegemine üheaegselt ning kui tekivad emotsioonid, siis tulemus on veelgi positiivsem.

Suunatus arengule- kergemate ülesannete juures keerulisemate juurde.

Interaktiivsus (simulatsioon) võimaldab mingit sooritust teostada mitmeid kordi, kuni saavutatakse soovitud tulem.

Kohene tulemus peale sooritust- õpilane saab koheselt teada, kas sooritus on õige või vale ning saab parendada oma sooritust.

Heli- ja videofailide kasutamine väljaõppes- audioraamatud ja õppefilmid soodustavad materjali omandamist.

Mängud- arendavad loomingulist ja loogilist lähenemist ja arusaamu.

Internet- võimaldab ligipääsu vajaminevatele repositooriumitele ja sotsiaalmeediale.

Kokkuhoid- võimaldab õppida endale sobival ajal ja sobivas kohas.

Kõik vajaminevad töövihikud ja raamatud mahuvad tahvelarvutisse.

Sünkroniseerimise võimalused- Kodutööd on võimalik esitada koheselt peale valmimist automaatselt ja vastupidi.


Sunday, February 3, 2013

1. nädala ülesanne

Kasutades loengumaterjalides ja artiklis toodud väiteid, loo haridustehnoloogi ametipositsiooni töökirjeldus oma (praeguse/tulevase)asutuse jaoks (vähemalt 10 lauset) ja postita see oma blogisse.

Kaitseväes ja Kaitseliidus on ametlikult teenistuses AINULT üks (1) haridustehnoloog, seda siis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses. Kaitseliidu väljaõppes on haridustehnoloogi ülesanded osaliselt jaotatud väljaõppeülema ja staabiülema vahel. Kuna selgepiirilisi ülesandeid ja jaotust ei ole, siis põhiraskuspunkt ongi uute haridustehnoloogiliste teadmiste rakendamine väljaõppes instruktorite poolt. Antud hetkel sõltub innovatiivsus paljuski instruktori enda soovist ja oskustest. Malevate (15) tasandil (on ka erandeid) oleks väga palju ära teha e-õppe rakendamisel. Ning lähiajal tuleb antud valdkonnaga tegelema hakata, kuna kaitseliitlase aeg on suurim ressurss, mida nad panustavad Kaitseliitu. Infotehnoloogiliste vahendite kasutamisel võimaldaks kaitseliitlastel omandada teadmisi endale sobival ajal ja kohas, selle asemel, et sõita teadmisi omandama Eesti teise otsa ja olla perest eemal. Sõjalises väljaõppes kasutatakse tihti erinevaid simulaatoreid (nt laskeväljaõppes), mis võimaldavad otsest kokkuhoidu laskemoona kuludelt ja transpordikuludelt (laskmisi on võimalik läbiviia ainult selleks ettenähtud laskeväljadel).

Haridustehnoloogi võimalikud tegevusvaldkonnad (üks (1) pilt ütleb rohkem kui kümme (10) lauset):